UUDISED

​ Artikkel 2014 aasta viljelusvõistluse brozüürist Erki Oidermaa haritava maa pind on suurenenud 20 aasta jooksul 280 korda, talle kuulub ligi veerand Eesti seemneviljaturust. Põlvamaa seemneviljakasvataja Erki Oidermaa on osalenud Viljelusvõistlusel kolmel aastal. Kahel korral – 2009 ja 2014 – , kui ta osales võistlusel kahe kultuuriga, saavutas ta võidu mõlemas kategoorias. Mitte ainult võidu, vaid rekordtulemuse. Esimesel aastal, kui ta osales, mõõtsid kohtunikud tema keskvalmiva odra"Harbinger" saagiks 7,5 tonni, mis oli 2007 aastal Valdereks OÜ poolt saadud rekordi kordamine. (varajase odra saagikuseks 7,4 ja tritikale puhul 7,8 t/ha, need olid kultuurid millega võistlesin 2009 aastal). Tänavu, esitanud võistlusele odra- ja kaerapõllu, jõudis ta suviteraviljade uute rekorditeni – suvioder"Overture" 8,1 ja kaer"Viviana" 7,2 t/ha. Muigamisi võib öelda, et Oidermaa on läinud alati täis panga peale – osalenud harva, aga hiilgavalt. Ise ütleb ta oma tänavuste saakide kohta, et need tema 20 aastase viljakasvatuspraktika jooksul parimad. Kaera heale saagile aitas tema sõnul tublisti kaasa varane külviaeg. „Hea kaerasaak tuli sellest, et kevadel oli võimalik piisavalt vara külvata. Külvasin aprilli algul,“ selgitab mitmekordne rekordimees. „Kaera esialgne areng oli madalate temperatuuridega hea, taimed jõudsid hästi juurduda. Kui tahad head kaerasaaki, siis külva vara,“ soovitab ta.   Kiidab kaera Eesti suurima seemneviljakasvataja Erki Oidermaa arvates võiks siinsed põllumehed üldse rohkem toidukaera kasvatada, sest sellele on Euroopas piisavalt turgu. Juba eelmisel aastal imestas ta, et miks ei ole Viljelusvõistlusel eraldi kategooriana kaera. Paraku ollakse siinmail kaera kasvatamisega ettevaatlik ning võistlusel on vaid mõnel korral osalenud piisavalt kaerakasvatajaid, et nende vahel konkurss välja kuulutada. „Tööstused otsivad korralikku toorainet juba tiku ja tulega taga,“ nendib Oidermaa ja lisab siiski, et kaubaks lähevad ikka konkreetsed sordid. „Tuleb leida sort, mida saab müüa, iga sort selleks ei sobi. See on nagu õlleodraga – sorte on palju, aga müüa saab neist üksikuid.“  Õige toidukaer peab olema tema kirjelduse järgi hea mahukaaluga, hele ja hästi kooritav, et kest tuleks kergesti seemnel ümbert ja sellest oleks kerge teha kvaliteetseid helbeid. Üldse kaera kiituseks ütleb Oidermaa, et see kultuur nõuab vähem väetist ja taimekaitset kui mitmed teised, kasvab edukalt happelistel muldadel ning võib olla soliidse saagi korral majanduslikult tulusamgi kui populaarsemad kultuurid. Tänavuse kaerade parima tulemuse ja Eesti rekordsaagi andis hilisema valmimisega sort 'Viviana , mis on aretatud Soomes ja olnud Eestis müügil juba mitu aastat. Hea Soome oder Erki Oidermaa on Soome sordiaretusfirma Boreal üks ametlikest esindajatest Eestis ja teistes Balti riikides. Tal on Eestis mitusada klienti ja tema pereettevõte müüs tänavu kevadel 2013. aasta saagist 4350 tonni teravilja seemet. Arvestades, et Eestis toodetakse aastas kokku umbes 22 000 tonni sertifitseeritud teraviljaseemet, siis kuulub tema ettevõttele ligi veerand seemneturust. Viimastel aastatel on ta tõusnud Eesti suurimaks seemneviljakasvatajaks. Suurim osakaal müügis ongi Soome päritolu sortidel. Ta katsetab oma põldudel ka sorte, mida esindavad suured seemnekasvatusfirmad nagu Baltic Agro ja Scandagra Eesti, suurkliendiks on ka viljakasvatajaid koondav põllumajandusühistu Kevili.  Suuremad äripartnerid tellivad kevadel ette konkreetse koguse teatud sorti seemet ja annavad selleks külviseemne. Ise esindab ta viit odra- ja, kolme nisu- ja kahte kaerasorti. Neid võib ta müüa, kellele tahes. Tal on kaks koostööpartnerit, kes kasvatavad talle seemet allhanke korras. „Mitmel pool mujal maailmas on see levinud, et üks suurem ettevõtja korraldab müüki ja tal on leping väiksematega, kes tegelevad kasvatamisega,“ selgitab ta ja toob sellekohaseks näiteks Leedu. Oidermaa tunnistab, et keeruline on öelda, kui palju on tema põldudel sorte läbi katsetatud ja mitu protsenti nendest on osutunud Eesti tingimustesse sobivaks. Korraga on maas umbes 15 sorti. „Käib pidev otsimine, vaistu järgi, tihti piirdub katsetamine ühe külviga, eriti talivilja puhul,“ selgitab seemneviljakasvataja. Suvel sai käidud põllupävadel Inglismaal, Saksamaal, Leedus, Soomes ja ikka selleks et mõni hea sort Eestimaale tuua. Kuulun ka Soome sordiaretusfirma Borel teraviljakasvatajate rühma, kes aastas 4-5 korda koos käivad ja Borealile sortidest tagasisidet annavad. Oma suureks õnnestumiseks peab ta varajast otra 'Jyvä ', mis sai võetud katsesse soomlaste soovitusel ja mida ta müüs eelmisel aastal 1400 tonni. Seda ostsid nii suuremad agrofirmad kui väiksemad ettevõtjad. Soome päritolu toodangust kiidabki Oidermaa kaera ja varajast otra, aga näiteks Eestisse sobivat talinisu tuleb otsida mujalt. „Soome varajase odra sordid on head, kuna siin on suurenenud talirapsi pind ja need sordid saavad koristusküpseks juuli lõpuks,“ põhjendab ta. „Pärast neid saab õigel ajal talirapsi maha külvata.“ Esikoha saavutas ta tänavu siiski Inglismaal sordiaretusfirmas Limagrain aretatud odrasordiga 'Overture', mis on jõudnud siia jällegi Boreali kaudu  ja olnud siin juba kolm aastat Kevili ja Jõgeva SAI poolt organiseeritud "Eesti Katses"kõige parema saagikusega odrasort. Eesti põllumees saab seda osta alates tulevast kevadest. Selles õlleodraks aretatud sordis näeb Oidermaa suurt saagipotentsiaali ka söödateraviljks kasvataamisel. Kuna sort on uus siis linnasetootjad alles katsetavad selle sobivust õlleodraks. Õlleodrast seemneviljani Seemnevilja kasvatamise idee sai Erki Oidermaa oma isalt, kes oli Tartu lähedal Rahu kolhoosis seemnekasvatusagronoom. 1992. aastal, kui ta abikaasa Karmeniga talupidamist alustas, hakkas ta kasvatama kõigepealt õlleotra. Kasvatas õlleotra, kuni õnnestus seda müüa siinsetele õlle- ja linnasetehastele. Kui tehased suleti, hakkas kasvatama seemnevilja. Esimesed sordid pärinesid Farm Plantilt, oma sortide esindamisega on tegelenud viimased 5 aastat, alustas Jõgeva sortidega. Iseseisvat ettevõtlust alustas noor pere 5 hektari põllumaaga. Praegu haritakse kokku 1400 ha, millest pool rendimaa. Murranguliseks peab Erki Oidermaa oma põllumajanduskarjääris 2001. aastat, kui soetas uue kombaini ja haritava maa pind kasvas 400 hektarini. Pärast on suurenenud pind ja tootmine jõudsalt. Seemneviljakasvatajana on ta veendunud künni pooldaja ega saa riskida sellega, et põllul tõstaksid pead eelmise aasta vili või umbrohi. Olgugi et viimastel aastatel on räägitud üha enam minimeeritud harimisest, usub ta, et ega adratootjatel töö otsa lõpe. Tänavu sügisel künnab ta üles 900 ha põllumaad, kuna suviteraviljde seemnete osakaal on suur. Seemnesorteerid on väikse tootlikkusega ,mistõttu kasvataksegi rohkem suviteraviljade seemneid, mis annab talviseks perioodiks töömeestele tööd. Oma põldude puhul tõdeb mees rahulolevalt, et need on väikesed, metsadega piiratud ja eemal teedest, kus käib tihedam viljavedu. Seetõttu saab hoida oma põllu puhtana võõrastest seemnetest ja umbrohud kontrolli all.